Lõpetamata peresuhted ning seadusega piiratud võimalused kahandasid kaasomaniku osaluse paari aastaga nullilähedaseks. Osaluse omanik, alaealine laps, jäi sisuliselt ilma isa pärandvarast, ja seda kõike seaduslikult.
- Pärast pikka kaalumist ja kõhklusi rääkis oma lapse osaluse eest võitlev ema, kuidas lapse väikeosalus vähenes vastu tema tahtmist mitu korda. Foto: Andras Kralla
„Ära muretse, kõik on korraldatud,“ ütles Velju Vaikre oma elukaaslasele veidi enne surma. 2008. aastal sureb vaid 44aastasena trükistega tegeleva firma juhatuse liige ja osanik Velju Vaikre. Velju on ametlikult abielus Anu Vaikrega, ent juba mõne aasta elanud koos uue elukaaslasega.
Uues kooselus sündis laps, kes isa surma hetkel oli vaid pooleteiseaastane. Velju oli korra või paar elukaaslasega rääkinud, et Velju vara jagamisega on kõik selge ning tema bioloogiline laps on kindlustatud ka pärast tema surma. Kuid kui Velju pärast haigust igaveseks elukaaslase diivanil uinus, selgus, et pärandvara jagamine osutub keerulisemaks, kui võis arvata. Vara jagamine pole lahendust leidnud ka kaheksa aastat hiljem.
Lisaks muule varale kuulus Veljule osalus Reva Print OÜs. Firmas, kus ta ise töötas ning oli juhatuse liige. Reva Print OÜ suuromanik on Velju äi, Toomas Reimo, ning ka tema abikaasa Anu Vaikre omas sel hetkel firmas 25protsendilist osalust. Veerand firmast kuulus aga Veljule ja jagunes pärast tema surma viieks – tema esimeses kooselus sündinud kahe lapse, ametliku abikaasa Anu Vaikre ja tema tütre Heleni, kelle Velju oli lapsendanud, ning uue elukaaslasega sündinud lapse vahel. Velju surma järel ostis Anu Vaikre koos oma tütrega Velju esimesest kooselust sündinud kahe lapse osalused üles ning moodustas kaasomandi, mille ringi kuulus Anu Vaikre, tema tütar Helen ja Velju bioloogiline laps Keit*.
Vaidlus praeguseks kooliteed alustanud Veljo noorima lapse vara ja firma osaluse üle kestab aga tänaseni. „See kõik lõpeb veel tema (Velju lapse – toim.) pankrotiga,“ ahastab Velju noorima lapse ema. Ta on lootust kaotamas ning kardab, et peab varsti vastaspoole maineka advokaadi Ain Alvini kohtukulusid maksma hakkama.
Tähtaegadest kinni ei peetud
Kriitiliseks läks Keitil oma isa pärandvara hoidmisega 2013. aastal. Nimelt otsustas firma üldkoosolek osakapitali suurendada. Otsusest kuuldes soovis ka Velju lapse seaduslik esindaja Keiti osalust suurendada vähemasti nii palju, et tema osaluse suurus säiliks samal tasemel. Kuid siin kerkisid karid.
Koosolek otsustas, et osaluse suurendamise tähtaeg on 21. detsember 2013. Üllatuslikult ei teinud selleks tähtajaks osaluse suurendamiseks sissemakset mitte ükski osanik. Velju tütre esindaja, hoolimata kirjadest teistele osanikele ja juhatuse liikmele, ei saanud osamakset teha, kuna tal puudus kontonumber, kuhu raha kanda.
Lootusetus olukorras astus ta pangakontorisse, mida oli kasutanud Velju ja palus abi. Pank oli vastutulelik ning leidis tema tarvis vajaliku kontonumbri ning ülekanne teostati kuus päeva pärast üldkoosoleku märgitud tähtaega. Seejuures ettevõtte suuromanik tegi esimese sissemakse alles kaks kuud ning veel teisegi sissemakse kolm kuud pärast tähtaega.
Alles pärast suuromaniku sissemakset võttis Reva Print juhatuse liige Martin Mällo Velju lapse eestkostjaga ühendust ning teavitas teda, et tema osamakset ei saa vastu võtta, sest 25% osaluse kaasomanik Ainu Vaikre ei soovi osalust suurendada. Nii kadus Keitil võimalus oma osalust säilitada isegi juhul, kui tema ema tasunuks kõigi kaasomandi osapoolte eest, sest seaduse järgi ei saa selleks sundida.
Ka sissemakstud raha tagasisaamine osutus keeruliseks, sest Reva Printi tegevjuht keeldus tasutud summat tagasi kandmast Velju lapse ema kontonumbrile, kust raha ka firmasse jõudis, vaid nõudis selleks Velju lapse Keiti kontonumbrit. Kuna seda ei olnud, deponeeriti rahasumma notar Kaata Kartau juures. Praeguseks on Keiti ema raha kätte saanud.
Kasutan artiklit kohtus
Ain Alvin, Glikman, Alvin ja partnerid advokaadibüroo partner Ain Alvin
Teid on valesti ja selgelt kallutatult informeerinud, mis nähtub Teie poolt mulle saadetud küsimuste formuleeringutest. Kuna olete valmis kirjutama artiklit konkreetsest pooleliolevast kohtuasjast, siis on mul põhjendatud arvamus, et artikli avaldamise kaudu soovib üks menetlusosalise esindaja või lepinguline esindaja mõjutada kohut. Seetõttu saab informatsiooni allikaks olla Äripäeva endine töötaja, kes kasutab ära oma tööalaseid erisuhteid.
Lisan, et see ei ole tema esmakordne püüe tuua oma vaidlustes lauale Äripäeva kui ajakirjandusliku surve argument. Arvan, et ajakirjaniku sõltumatus ei ole sellisel juhul tagatud ja Äripäeva kasutatakse ebaeetilise eesmärgi saavutamiseks. Pööran ka tähelepanu, et ajakirjaniku eetikakoodeks ei luba kallutatud teabe avaldamist, mille ilmne eesmärk on kohut mõjutada, vaatamata sellele, et tegelik eesmärk võib olla rüütatud väikeosaniku väidetavate õiguste kaitsega. Antud juhul ei ole väikeosanike õigusi rikutud, mis on tuvastatud esimese astme kohtuotsusega.
Ma soovin teie e-kirja kasutada kindlasti ka samas kohtumenetluses tõendina selle kohta, et apellant on ajakirjanduse kaudu soovinud mõjutada kohtu sõltumatust otsuse kaalumisel ja langetamisel, isegi kui minu märkustest ajendatuna peaks Reva Prindi OÜ õigusi või mainet kahjustav artikkel ilmumata jääma. Usun, et teil ei ole põhjust sellise tõendi esitamisele vastu olla.
Äripäeva kommentaar
Otsustasime teemat kajastada ja artikli avaldada, kuna väikeosanike õiguste ja huvide kaitse on laiemalt oluline teema. Kui osanike vahel tekib arusaamatusi või konflikte, millele on keeruline lahendust leida, siis kipub suuromanikul olema eelis, sest tema huvid on seadustega tagatud paremini kui väikestel. Nii kirjeldamegi artiklis, kuidas ühe väikeosaniku osalus vähenes vastu tema tahtmist ja seda seaduslikult. Teadlikult väldime artiklis kahe osapoole kohtuvaidluste kajastamist, sest need on alles pooleli. Alaealise kaitseks jätsime väikeosaniku ja tema ema nime avaldamata.
Äripäevas on enam kui veerandsajandi jooksul töötanud sadu inimesi, kes tänaseks töötavad mujal või tegutsevad teistes valdkondades. Teemade valikul ja nende kajastamisel juhindume uudiskriteeriumidest ning ajakirjanduse põhimõtetest.
Osalus viidi pea nulli
Olgugi, et omaniku enda seatud tähtajad olid möödas, tegi suuromanik Toomas Reimo kanded osaluse suurendamiseks ning see märgiti ka Äriregistrisse, varasemalt 50protsendi omanikust sai 94,52protsendiga omanik. Velju lapse osalus oli selle tulemusel kahanenud 0,91protsendini. Lisaks on alles jäänud firma osalus Velju lapse tahte vastaselt deponeeritud notari Kaata Kartau kontole.
Algselt kuulus Toomas Reimole 50protsenti, Anu Vaikrele 25protsenti ja Velju Vaikrele teine 25protsenti. Ajal, kui kapitali otsustati suurendada, jagunes Velju osa pärandvarana kolme inimese vahel. Anu, Velju adopteeritud tütre Heleni ja Velju noorima lapse vahel.
Toomas Reimoga ei õnnestunud Äripäeval mitme nädala jooksul ühendust saada. Tema esindaja advokaat Ain Alvin jäi kommenteerimisel pealiskaudseks. Esitatud küsimustele vastamisest põikles Alvin enam kui nädala kõrvale ning märkis, et antud juhul ei ole väikeosanike õigusi rikutud, mis on tuvastatud esimese astme kohtuotsusega. Ka ettevõte väikeomaniku Anu Vaikre hinnangul ei ole kellelegi liiga tehtud.
*Alaealise lapse nimi on tema kaitseks muudetud. Väikeosaniku eestkostja töötas aastaid tagasi Äripäevas.
Anu Vaikre: kellelegi pole liiga tehtud
Velju Vaikre abikaasa Anu Vaikre, kes on OÜ Reva Print osanik ja müügijuht, jäi Äripäevaga vesteldes napisõnaliseks ega soovinud firma osaluste jagunemist kommenteerida.
Kõne 1
Olete Reva Print osanik, teil on eraldi seisev osalus ja kaasosalus, mis deponeeritud notarile, miks see osalus notari nimel on?
See on meil pooleliolev teema ja ma ei kommenteeri seda.
Tegemist on kaasomandiga, miks seda kaasomandit lahusvaraks ei vormistatud?
Ma ei oska seda kommenteerida. Tegemist on poolelioleva vaidlusega ja ma ei lahka seda võõraste inimestega.
Kas teile tundub, et väikeosanikule on liiga tehtud?
Ei ole kellelegi liiga tehtud.
Kellegi osa ilma tema soovita vähendatud ei ole?
Ei. Ma ei soovi teiega rohkem vestelda, aitäh!
Kõne 2
Reva Print üldnumbrile, vastab taaskord Anu Vaikre ja märgib, et omanikuga ühendust saada ei ole võimalik ei telefonitsi ega e-kirja teel. Ta võttis ajakirjaniku kontaktandmed ning lubas need Toomas Reimole edastada. Vastust neilt aga ei tulnud.
Krõbe laen omanikult
Pärast ühe osaniku, Velju Vaikre surma, andis osaühingu Reva Print suuromanik Toomas Reimo 2009. aastal ettevõttele kõrge 24protsendise intressiga miljonikroonise laenu. Samast ajast pole ettevõte kordagi dividende maksnud, kuigi kontole on kogunenud ligi 300 000 eurot jaotamata kasumit ning varem oli ettevõte dividende maksnud. Näiteks aastatel 2006 – 2007 võeti firmast pea miljon krooni dividende.
Väikeosanikele jäi ebaselgeks, miks selline laen on antud. Toomas Reimo jäi selgitustega Äripäevale kättesaamatuks ning tema esindaja advokaat Ain Alvin keeldus teemat kommenteerimast. Samas maksuamet selgitas, et maksuvabalt omanik firmaga seotud tehingutega raha välja viia ei saa. Maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi selgitas, et omanik on firmaga seotud isik ja nendevahelistele tehingutele kehtivad siirdehinna reeglid.
„Kui omanikult võetakse laenu kõrgema intressiga kui turuväärtus, tekib ettevõttel tulumaksu tasumise kohustus turuhinda ületavalt osalt. Siirdehinnad ongi seepärast maksustatud, et ettevõttest ei saaks maksuvabalt raha välja võtta ja kasum jagataks ikkagi kasumina,“ kommenteeris Liivamägi.
Ta lisas, et kui omanik on ka näiteks juhatuse liige, siis võib maksukohustus tekkida hoopis erisoodustuse paragrahvi alusel, sõltuvalt sellest, mis on tehingu tegelik majanduslik sisu.
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis märkis, et kui tegemist on Eesti residendiga, siis tuleb intressidelt kinni pidada 20% tulumaksu. Ka tema rõhutas, et kui intressimäär on turutingimustest kõrgem, siis maksustatakse turuhinda ületav osa Eestis siirdehinnana.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.